Eesti kalastusajakiri „Kalastaja” testis SeaBird Designs-i väikest plastiksüsta Fishing/Touring. Testis võib leida palju asjalikke tähelepanekuid ja huvitavaid nippe kajakiga kalastamiseks.

Tänavune suvi oli tõeliselt palav ja seetõttu sai veedetud päris palju aega veekogude ääres. Otse loomulikult on kalamehele vajalik liikumisvahend, millega oleks võimalik sõita just sobivasse kalakohta. Minu selle suve leiuks oli kajak. See riistapuu on oma ehituselt avarama aerupaadiga võrreldes küll kitsavõitu, kuid sel on ka mitmeid häid ja kalamehele vajalikke omadusi.

Paar aastat tagasi kirjutas Randel Kreitsberg Kalastajas sellest, kuidas ta kalakajakiga kevadel jäises vees meriforelli püüdmas käis. Mina laisema ja sooja armastava inimesena pean kajaki kasutamist kalapüügil otstarbekaks rohkem suvisel perioodil - siis on vaja vähem riideid selga panna ja asju kaasa võtta, seega on mugavam tegutseda.

Et kajakid jagunevad suuruse ja omaduste järgi erinevatesse klassidesse, tuleb alustuseks täpsustada, et mina räägin ikka vaid kalakajakist. Enne möödunud suve olid minu kogemused kajakimaailmaga tagasihoidlikud - olin üht niisugust liikumisvahendit proovinud Lõuna - Eesti järvel trenni tehes ja teisega tegin eelmisel aastal ühe ringi Pühajärvel. Tänavune suvi aga kujunes tõeliseks kajakisuveks.

Algas kõik sellest, et kevade hakul leidsin Piritalt huvitava kaupluse, mis oli end sisse seadnud Kalastaja poe ja klubi endistes ruumides. Põgusal vestlusel kaupluse omaniku Aljona Jürgensiga sain teada, et Baltic Kajak Center pakub ka kalameestele mõeldud kajakke. Esmapilgul tundusid need alused kuidagi kipakad, sestap ei osanud ma nende kohta esialgu mingit seisukohta võtta. Juttu ajades tekkis mu peas aga mõte, kuidas oleks nende paadikestega liigelda väikestel metsajõgedel, kuhu ligipääs on muidu küllaltki keeruline ja millel näiteks kummipaadiga liiklemine risu tõttu raskendatud. Olen varem ühes väikeses Jägala lisajões suuri ahvenaid taga ajades oma Jazi kummika orgi otsa ajanud ja tean, mida kujutab endast jäine suplus koos uppunud kalastusvarustusega.

Kajaki tüüp -fishing-touring HDPE - ütleb, et on tegemist kalameestele mõeldud alusega, millega kannatab ka niisama ringi tuuritada. Tootja poolt lubatakse veele minnes kaasa võtta nii palju varustust, et lasti kogukaal koos kalamehega ei ületaks 200 kg.

Nagu mõte oli, nii läksingi vastse sõiduriistaga esmalt väikeseid jõgesid proovima. Kajaki kasutamine väiksematel jõgedel omab kummika ees mitmeid eeliseid. Lisaks roikakindlusele on võimalik kajakiga väga kiiresti edasi liikuda ja see on asi, mis annab sellele liikumisvahendile suure eelise. Teatavasti peab kummipaadi puhul paika ütlemine, et pole vahet, kas sõuad toas voi vees, tulemus on sama - edasi niikuinii ei liigu. Kopratammid ja muud säärased tõkked ei ole kajaki puhul eriliseks takistuseks, sest alust veest kaldale tõsta pole mingi probleem. Minu kajak kaalub 290 cm pikkuse ning 80 cm laiuse juures kõigest 21 kg! Niisugune suurus on auto katusel transportimiseks vägagi sobilik, saab kõrvuti panna isegi mitu kajakki.

Teise tõsisema kajakiretke tegin Pärnu rannikumeres, kus katsetasin ka neopreenkalipsos olles, kui kergesti alus ümber läheb ja mida siis edasi teha. Sõudsin sellega kohta, kus oli ligi 3 meetrit vett ja kallutasin kajaki ümber, üritades matkida eskimopööret. Kuna ma seda varem teinud polnud, läks nagu minema pidi - selle asemel, et teiselt poolt taas pinnale kerkida, libisesin nagu hüljes kajakist välja ja viimane täitus kiiresti veega. Õnneks jäi kogu kupatus veepinnale ujuma - hea omadus juhuks, kui juhtutakse ümber minema.

Kuna ma juba vees olin, üritasin kajakki korralikult uputada ja ronisin sellele jalgupidi otsa, üritades alust põhja vajutada. Keerasin kajaki küll üht-, küll teistpidi jne, aga ei midagi! Tootja lubadus, et alus on uppumatu, pidas paika. Tark on niisugused asjad igaks juhuks üle kontrollida, sest kanuuga on mul kogemus omast käest võtta, kui eelmisel suvel õnnestus Raudna jõele üks rendikanuu ära uputada, ehkki see pidi olema uppumatu. Tänu oma sukeldumisoskustele sain selle õnneks paari meetri sügavuselt siiski kätte, küll aga jäigi kadunuks kallis fotoaparaat.

Niisiis pidas kajak hästi vastu nii uputamiskatsed kui ka peale ronimise - kõva tuulega võib see olla ainuke võimalus pinnal püsida ja abi kutsuda. Ehkki võib ju arvata, et kes ikka läheb üldse niisuguse tuule ja ilmaga sõitma, kui laine üle pea käib, võib asjast kasu olla siis, kui veekogul olles äkki rajuks kisub ja piisavalt kiiresti kaldale ei jõuta. (Päästevest ei ole kajakimehe seljas mitte kontrollide, vaid kajakimehe enda ohutuse pärast.)
Küll aga pean tunnistama, et merel olles ei õnnestunud mul kajakki veest tühjaks pilduda, sest lainetus ja tuul nullisid kogu töö ära. Võib vist väita küll, et ujudes seda alust veest tühjendada pole võimalik. Väga kaugele ma kalakajakiga igaks juhuks triigida ei soovitaks, eriti veel siis, kui ujumisoskust napib. Trenni tegemiseks aga on selline alus jällegi super - talviseks suusahooajaks valmistudes käisime vennaga suve jooksul nii mõnedki korrad Liu all võidu tegemas.
Kalakajak on tehtud HDPE - plastist ehk maakeeles ühekihilisest polüetüleenplastist. See materjal on kõrge põrutus-ja suurepärase kulumiskindlusega ja peab hästi vastu ka ilmastikutingimustele. Ühekihi-line HDPE polüetüleen on sobiv materjal väiksemate mõõtudega süstade jaoks ja seda kasutatakse maailmas palju just rendisüstade valmistamisel. Veel on materjal väikeste süstade juures kasutusel see-tõttu, et kuumade ilmade ja väiksema pinna juures ei hakka see kiiresti deformeeruma. Tõepoolest - mina hoidsin oma kajakki mere ääres lõõmava päikese käes pea nädala ning sellega ei juhtunud mitte kui midagi.

Kasutasin kajakki suve jooksul nii merel kui ka väikestel sisemaa jõgedel ja leidsin, et selline sõiduvahend peab kindlasti minu kalavarustuse hulka kuuluma. Tunnistan, et mulle väga meeldis kajakiga sõita ja lanti loopida, aga loomulikult sõltub see kasutaja tervisest ja füüsilisest võimekusest, tema kalapüügi  - meetoditest, püügipaigast, ilmast jne.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et ehkki alguses suhtusin niisugusesse sõiduvahendisse väikese skepsisega, ei kaalu kajaki miinused üles rohkeid plusse. Seetõttu julgen sellist alust kalaretkedele soovitada küll. Mõistagi, lisaks päästevestile tuleb alati ligi hoida ka mõistus ja suuremale veele minnes tasub vaadata ilma. Minu kogemuste põhjal sobib kalakajak kõige paremini väiksematel järvedel ja jõgedel liikumiseks ja kalastamiseks, sest alus on kerge ja vastupidav, oma suuruse kohta piisavalt manukas ja heade sõiduomadustega. Ja see vaikus, mis sind metsajõgedel endasse mähib...